Uudised

Aasta kultuurisündmuse preemia annetatakse Tartu Maarja kiriku taastamiseks

Pressiteade 13.03.2015

18. veebruaril Tartu Kultuurikandja 2014 tseremoonial aasta kultuurisündmuse kategoorias võitjaks kuulutatud laulupeo „Enne ja nüüd” korraldajad on otsustanud aunimetusega kaasneva rahalise preemia (1800 €) annetada laulupeokiriku ehk Tartu Maarja kiriku taastamiseks. Annetust kasutatakse kiriku peatrepi remondiks, mis on ajaloolise hoone taastamistööde alguseks. Jätka lugemist

Tartu mullune laulupidu osutus aasta kultuurisündmuse au osaliseks

Uudis 18.02.2015

Täna õhtul tõsteti Elleri muusikakooli Tubina saalis, mille lava klaasist tagasein pakub lummavat vaadet Toomele, suure au sisse Tartu eelmise aasta silmapaistvaimaid kultuuritegelasi, -kollektiive ja -sündmusi. Aunimetuse Kultuurikandja 2014 laureaadiks kõige tähtsamas, aasta kultuurisündmuse kategoorias tunnistas komisjon laulupeo «Enne ja nüüd». Selle korraldajatena käisid laval kunstiline juht Riho Leppoja ja lavastaja Astrid Hallik.

Aasta kutselise koosluse kategoorias tuli laureaadiks kultuurilehe Müürileht toimetus, harrastusliku koosluse kategoorias E STuudio noortekoor, teose looja või esitaja kategoorias maalikunstnik Imat Suumann, rahvakultuurikandja kategoorias ERMi teadur-kuraator Reet Piiri, noore kultuurikandja kategoorias Vanemuise ooperisolist Reigo Tamm, kultuurikorraldaja kategoorias muusikafestivalide eestvedaja Juhani Jaeger, kultuurikajastaja kategoorias helilooja, õppejõud ja muusikapublitsist Alo Põldmäe ning aasta uustulnuka kategoorias Elleri kooli õpilaste ansambel Innersound. Jätka lugemist

Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi

Pressiteade 18.02.2014

Täna, 18. veebruaril toimus Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis muusika-aastale pühendatud tänuõhtu, kus kuulutati välja aunimetuse Tartu Kultuurikandja 2014 laureaadid.

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud Tartu laulupidu „Enne ja nüüd“. Peo kunstilise juhi Riho Leppoja eestvedamisel toimunud muusikasündmuse raames toimus Tartu laululaval rohkete osavõtjate ja pealtvaatajatega laulupidu ning paljude üritustega muusikanädal. Välja anti ka Miina Härma elu ja loomingut tutvustav album. Jätka lugemist

Tartu linna toetusel ilmunud raamat Miina Härmast nimetati üheks Eesti kaunimaist

Pressiteade 06.02.2015

Eile, 5. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2014. aasta kaunimad raamatud. Nende seas on ka Tartu laulupeo raames ilmunud isikualbum „Miina Härma 150. Enne ja nüüd”.

Rohkete fotodega kaunistatud albumi koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös kirjastusega SE&JS, albumi väljaandja on Tiigi Seltsimaja. Kujundas Andres Tali. Lisana on kaasas DVD-plaat Eesti Segakooride Liidu korraldatud Miina Härma juubelikontserdi salvestusega 9. veebruarist 2014. Albumi ilmumist toetas Tartu linn. Jätka lugemist

Selgus valik parimaid kultuuri alal tegutsejaid

Uudis 29.01.2015

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond andis teada kultuuritegelased ja -kollektiivid, kes 2014. aasta loomingulise tegevuse eest võivad saada kümnes kategoorias Tartu kultuurikandja aunimetuse.

Kultuurikandja aunimetuse andmiseks esitasid asutused ja üksikisikud 101 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku komisjon eesotsas abilinnapea Tiia Teppaniga. Jätka lugemist

Klaveri jäävuse seadus

Uudis 03.07.2014

Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.

Kuidas anti laulupeokoorile kätte õige hääl, kas helihargiga või klaveril või harmooniumil. Kui klaveril või harmooniumil, siis pidi see pill nii-öelda põõsas olema ehk väljas laululava ääres. Või – kuidas sündisid Aleksander Kunileiu komponeeritud I üldlaulupeo ainukesed eesti laulud, Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”? Küllap need klaveri taga sündisid. On ju klaver oma algusest peale olnud helilooja kõige otsesem abiline nii klaveri- kui kooriloomingu komponeerimisel. Jätka lugemist

Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd”

Uudis 19.06.2014

145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest. Läti ja eesti laulupidude alglätetel seisis Jānis Cimze (1814–1881) – käivitava energiaga isiksus, kelle sünnist möödub 4. juulil 200 aastat. Temale pühendati 30. mail Valkas Läti-Eesti laulupäev „Cimze kood”. Eesti poolelt on olnud keskmes Miina Härma (1864–1941) 150. sünniaastapäev 9. veebruaril ja temale pühendatud Tartu laulupidu „Enne ja nüüd”.

Cimzeta ja Valgas aastast 1849 tegutsenud Cimze seminarita oleksid (vähemalt praegusel kujul) olemata nii meie kui läti laulupidu. Cimze koolitas kihelkonnakooliõpetajaid ja köstreid, kes panid liikuma laulu- ja pasunakooride organiseerimise, laulu- ja mänguõpetuse leviku ja kogu üldlaulupeoks vajaliku ettevalmistuse. Jätka lugemist

Laulupidu lõpetas kireva muusikanädala

Uudis 09.06.2014

Laupäevast Tartu laulupidu «Enne ja nüüd» soosis ilmataat igati. Terve läinud nädala väldanud tiheda muusikaprogrammi lõpetamist nautisid nii muusikud kui ka väljakutäis pealtvaatajaid.

Laupäeval kogunes üle 8000 laulja, tantsija ja puhkpillimängija Tartu laululavale, et tuua kuulajateni nii traditsioonilist kui ka uut repertuaari. Jätka lugemist

Tartu laulupidu seob tänavu kogu suurpeo ajaloo

Uudis 07.06.2014

Tartus toimub täna õhtul helilooja ja koorijuhi Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud Tartu laulupidu. Tänavuse Tartu suurpeo tunnuslauseks on Härma segakoori laulu pealkiri “Enne ja nüüd”, mis seob kunstilise juhi Riho Leppoja sõnul laulupidude ajaloo.

145 aastat tagasi toimus Tartus esimene üldlaulupidu ja kuigi nn suurt laulupidu Tartus enam ei peeta, on traditsioon seal endiselt tajutav. Üheskoos marssis lauluväljaku poole üle 8000 esineja, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Jätka lugemist