Category: Uudised

Tartu laulupeol kõnelevad tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased

PRESSITEADE
Tartu laulupidu
15.05.19

Tartu laulupeol kõnelevad tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased

Laupäeval, 22. juunil toimuval Tartu laulupeo peakontserdil astuvad kõnedega rahva ette tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased- soome kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel, läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija Guntars Godinš, Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, sotsiaalteadlane Marju Lauristin, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ning tudeng ja möödunud aasta Sirbi laureaat Mikael Raihhelgauz.

Tartu laulupeo lavastajad Anu Lamp, Riina Roose ja Karl Laumets said kõnede osas inspiratsiooni “Esimesel laulupeol peeti palju kõnesid ja need olid üliolulised, edasiseks tõuget andvad, rahvust koondavad, sihti silme ette seadvad. Teemasse süvenedes sai ühel hetkel selgeks, et praegusel peol tuleks katsuda luua samalaadne eesmärke kilbile tõstev atmosfäär,” räägib Lamp.

Lisaks Eesti inimestele pöördusid lavastajad kõnelemise palvega Juhani Salokandle kui Soome esindaja poole, sest esimesel peol oli kaks Soome külalist, kes täitsid ka ajakirjanike ülesandeid: arheoloog Johannes Reinhold Aspelin ja koolijuhataja Carl Gustaf Swan. “Nemad lubati ainsatena kuulama laulupeo peaproovi, “lauljate tuleproovi” Maarja kirikus (sakslasi sinna ei lubatud). Laulupidulised suhtusid soomlastesse väga soojalt,” lisab Lamp. “Rudolf Põldmäe on raamatus “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” kirjutanud, et mitmed talupojad küsisid soomlastelt nõu soome keele õppimiseks ja arvasid, et mõni eestlane võiks saata oma poja Soome ülikooli õppima; selleks olevat nad küsinud hindade taset Helsingis ja tellinud Aminoffi eesti-soome sõnaraamatu.”

Kuidas jõudsid lavastajad lätlase, hiljuti “Kalevipoja” läti keelde tõlkinud Guntars Godinšini? “Kuna esimese peo lõpukõnes ütles Jannsen, et meie kohus on tunnistada: seda pidu poleks peetud, kui meie köstrid ja kihelkonnakoolmeistrid poleks käinud Valgas Zimse seminaris, siis pöördusime kõnepalvega Guntars Godinši kui Läti esindaja poole, sest Lätita me läbi ei saa,” põhjendab Lamp.

Karl Laumets ütleb kõnede kohta, et just praegu on väga oluline kaardistada ja sõnastada hetkeolukorda. “Kus me olime 150 aastat tagasi ja kus me oleme nüüd? Kus me oleme 150 aasta pärast? Sellisel suurel juubelilaulupeol oleks just õige hetk praeguseid kultuurilisi ja ühiskondlikke protsesse ning murekohti mõtestada. Ka see mõte tundub uhke, et kui keegi 150 aasta pärast tahab saada mingit ettekujutust sellest ajast, kus meie praegu oleme, siis ta ehk pöördub nendesamade kõnede juurde.”

21. juunil ehk päev enne Tartu laulupeo peakontserti toimuvad kolmes erinevas paigas ajastukontserdid, Kuigi 150 aasta jooksul on laulupidude tegijad vaevalt kolmandiku ajast (vähem kui 50 aasta jooksul) saanud ise vabalt otsustada, mida laulda, ometi on ka kõige kitsamates ja ahistavates oludes loodud ja lauldud väärt koorimuusikat. Ajastukontserdid ongi kummardus loojatele ja loodule, eesti muusika rikkalikule varamule,” räägib Riina Roose. “Ühtlasi on kava ülesehituses järgitud põhimõtet, et kooruks välja ajaline rida, millal ühe või teise autori looming esimest korda laulupeo kavva võeti. Selles peegeldub omamoodi eesti kultuurilugu.”

Laulupeo sünnipäeva tähistamine algab Tartus 20. juunil, kui taastatavas Tartu Maarja kirikus toimub ühiskontserdi päev. Tartu laulupeo ja XXVII laulupeo pidulikul ühiskontserdil astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

21. juuni on ajastukontsertide ja tantsuetenduste päralt. Kolm ajastukontserti – 1869, 1919 ja 1969 – kutsuvad rändama laulupidude ajas. Pisut enne päikeseloojangut algab Toomeorus rahvatantsuetendus „Loodud jääma“.

Laulupeo 150. sünnipäev kulmineerub 22. juunil kell 18, kui enam kui 8500 lauljat ja puhkpillimängijat lasteaedade mudilastest vanaemade-vanaisadeni esitavad Tartu laulupeo peakontserdil Tartu lauluväljakul Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Miina Härma jpt muusikat.

Ajakirjanike akrediteerimine on avatud: https://tartulaulupidu.ee/2019/meedia/

Foto: Uku Peterson

 

Lisainfo:
Kristjan Gold
Tartu laulupeo kommunikatsioonijuht
A-tiim kommunikatsioon
Tel. 52 97 462
E-mail: kristjan@atiim.ee

Üleskutse laulupidudest osavõtvatele kooridele ja kollektiividele oma lipp korrastada või tellida

Head laulu-ja tantsupeost osavõtvad kollektiivid!

Ajast-aega ja peost-pittu on meie lauljate, pillimängijate ja tantsijate kollektiivide lahutamatuks märgiks olnud meie lipp. Lipp mis märgib uhkelt ära kollektiivi sõnumid ja värvid, rõõmu ja lauluhinge. See on üks osa meist ja meie peost.

2019 on mitme laulupeo aasta ning viimane aeg on käes lipp koorile või orkestrile tellida, kui kollektiivil seda veel ei ole. Uhke ja ilus lipp on kaugele näha ja lähedalt rõõm vaadata. Lehvides laulab ja tantsib see meiega kaasa.

Lipp ei ole aga igapäevaselt meie argielu osaline ja tuleb meie hoiukohtadest välja vaid pidulikel hetkedel. Tuletamegi teile nüüd kevade esimestel päevadel meelde, et koos peoriietega, tasuks ühiselt üle vaadata ja vajadusel korda teha ka lipp. Või ka lipud, sest ka meie Eesti trikoloor on rongkäigus ja peol alati oodatud.

Lipukorrastamiseks pole vaja muud teha, kui lipp avada, üle vaadata lipuvarda tugevus ja vastupidavus, kontrollida õmbluseid ja siledusi ja ega lipp ometi viimasel peol ära pole määrdunud. Vajadusel võib ju lippu veel pesta, triikida ja kõik hoole ja armastusega üle käia. Aga seda viimast meil jagub ju kuhjaga. Ja mis siis edasi saab? – ei muud kui laulud ja lood suule, tantsud jalgadesse ja rõõm südamesse! Pidu ei ole enam kaugel. Lipp ootab seda pidu koos teiega väga.

Head laulu- ja tantsupeoaastat!

Tartus saab seigelda laulupeo sünniga seotud paikades

PRESSITEADE
Tartu laulupidu 2019
22.02.19

Tartus saab seigelda laulupeo sünniga seotud paikades

Tartu laulupeoks on valminud põnev maastikumäng, mis tutvustab laulupeo sünnipäeva eel laulupeo sünniga seotud paiku ning selle traditsiooni loojaid ja hoidjaid. Rada on avatud 30. juunini.

Laulupeoga seotud paigad on välja otsinud Tartu laulupeo ühed peakorraldajad Maris Peebo ja Maarja Ülper, kellele oli abiks Tartu Laulupeomuuseum. “Mängu idee tuli Tartu laulupeo projektijuht Maarja Ülperilt,” meenutas Maris Peebo. “Marsruudi kokkupanek oli üks väga mõnus peavalu. Leiab ja kohtab Tartus ju laulupidu tihti pea igal sammul – hoonetes, paikades, linnaruumis veel mingil kolmandal moel ja muidugi inimestes. Kergesti oleksime saanud kokku panna mitme koolivaheaja jagu rännakuid.”

Peebo lisab, et maastikumäng on väga hea võimalus mitte ainult koolivaheajal vaid ükskõik mis muul ajal kas üksi, sõprade või kogu perega aktiivselt väljas aega veeta ja tänavusel laulu- ja tantsupeoaastal selle ajalooga tutvuda.

Maastikumäng seob omavahel mineviku ja tänapäeva ehk ajaloolistesse paikadesse jõudmiseks tuleb kasutada nutitelefoni. Selleks tuleb oma telefoni tõmmata mobiilse orienteerumise rakendus nimega MOBO. MTÜ Seiklushunt projektijuhi Arvi Antoni sõnul on tegemist Eestis loodud rakendusega, mida kasutatakse enamasti orienteerumises. “Näiteks on üle Eesti paigas püsirajad, mis on rajatud koostöös Eesti Terviseradadega. Tartu laulupeo maastikumäng on selles osas veidi teistsugune erilahendus, kuna see on seotud konkreetsete ajalooliste paikadega,” tutvustas Anton.

Rakenduse kasutamine on väga lihtne. Kui see on alla laetud, tuleb valida kaart “Laulupeo paigad” ja asuda rajale. Retke alguspunktiks on osa Tartu uuest linnaruumist – Koidula ja Jannseni mälestusväljak. “Mäng ei ole ajapeale ja tegemist on valikorienteerumisega ehk igaüks valib punktide läbimise järjekorra ise. Õiges punktis tuleks teha rakendusega QR-koodist foto ja nii saab punkti leidmine registreeritud,” selgitas Anton.

Täpsemad juhised ja info rajal olevate punktide kohta on leitav Tartu laulupeo kodulehelt www.tartulaulupidu.ee. Tartu laulupidu 2019 toimub 20.-22. juunini.

Fotod maastikumängu alguspunktist ja Tartu laulupeo mälestuskivist saab alla laadida siit.
Koidula ja Jannseni mälestusväljaku foto autor on Uku Peterson
Tartu laulupeo mälestuskivi foto autor on Kristina Haan

Lisainfo:
Kristjan Gold
Tartu laulupeo kommunikatsioonijuht
A-tiim kommunikatsioon
Tel. 52 97 462
E-mail: kristjan@atiim.ee

Tartu laulupidu tähistab tuleval aastal laulupidude 150. sünnipäeva suurejoonelise peoga

Tartu laulupidu 2019
PRESSITEADE
28.11.18

Tartu laulupidu tähistab tuleval aastal laulupidude 150. sünnipäeva suurejoonelise peoga

Täna, 28. novembril juhatati Tartu Maarja kiriku treppidel ja selle esisel platsil koorilaulu ja puhkpillimängu saatel sisse Tartu laulupeo 150. sünnipäeva tähistamine tuleva aasta suvel. Tänasest on saadaval ka laulupeo piletid erihinnaga.

Fotod avaüritusest (Fotode autor: Ove Maidla)

Avaüritus toimus laulupidude sünni jaoks sümboolse hoone, Maarja kiriku ees, kuna just seal toimusid kõige esimese laulupeo peaproov. “Laulupidu ongi eelkõige südameasi, nagu armastus,” rääkis oma kõnes Tartu Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen.

Suvise suurpeo lavastajad on Anu Lamp, Riina Roose ja Karl Laumets. „Meie idee on lähtunud sellest, et läbi laulupidude on jäänud püsima eesti kultuur ja tänu laulupidudele on see ka arenenud. Läbi laulupidude on juurde tulnud uusi heliloojaid ja kasutatakse ka uusi tekste. Hoolimata kõigest on saanud tänu laulupidudele eesti koorilaul ja kultuur edasi areneda,” rääkis Laumets.

Tartu laulupeo repertuaar sisaldab laule nii võimsatelt klassikutelt nagu Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Alo Ritsing kui ka uuema aja tegijatelt Kadri Voorandilt, Rein Rannapilt, Jarek Kasarilt ja üllatusena ka Arvo Pärdilt. Tartu laulupeo muusikalise juhi ja peadirigendi Triin Kochi sõnul on seekord Tartu laulupeo repertuaaris vaid näpuotsaga uuemat koorimuusikat. „Küll, aga pakub kava äratundmisrõõmu laulupidude pika ajaloo jooksul armsaks saanud koorilauludest ja peo finaalis toretseb Riivo Jõgi poolt värskelt kokkuseatud laulupõimik Tartuga seotud lauludest, nii et pea igaüks saab kaasa laulda, kes soovib,” kommenteeris peadirigent.

Tartu laulupeo ühe peakorraldaja Reigo Tamme sõnul on laulupeo 150. sünnipäeva tähistamine ülimalt märkimisväärne sündmus. „Me tähistame tänavu Eesti 100. aastapäeva, aga laulupidu tähistab tuleval aastal juba oma 150. sünnipäeva. Mõelgem sellele,” ütles Tamm oma kõnes.

Tähistamine algab Tartus juba 20. juunil, kui Tartu Maarja kirikus toimub ühiskontserdi päev. Tartu laulupeo ja XXVII laulupeo pidulikul ühiskontserdil astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

21. juuni on ajastukontsertide ja tantsuetenduste päralt. Kolm ajastukontserti – 1869, 1919 ja 1969 – kutsuvad rändama laulupidude ajas. Pisut enne päikeseloojangut algab Toomeorus rahvatantsuetendus „Loodud jääma“.

Laulupeo 150. sünnipäev kulmineerub 22. juunil kell 18, kui enam kui 8500 lauljat lasteaedade mudilastest vanaisadeni esitavad Tartu laulupeo peakontserdil Tartu lauluväljakul Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Miina Härma jpt muusikat.

Peakontserdi pileteid tuleb müüki isegi pisut vähem, kui on Tartu laululaval peakontserdi ajal laulukaare all esinejaid – ca 8000.

Laulupeo sünnipäevaks on valminud vahva maastikumäng, mis viib kaasalööjad umbes pooleteiseks tunniks laulupeo ja selle loojate-hoidjatega seotud paikadesse Tartus. „Selleks, et mängust osa saada, tuleb enda telefoni sikutada mobiilse orienteerumise rakendus MOBO ning otsida orienteerumise püsiradadest kaart nimega „Laulupeo paigad“. Rada saab läbida kuni 22. jaanuarini 2019. Siis on jäänud laulupeo 150. sünnipäevani ehk Tartu laulupeoni 150 päeva. Nende vahel, kes leiavad rajalt kõik 10 punkti, lähevad loosi Tartu laulupeo peakontserdi piletid,” tutvustas laulupeo üks peakorraldajatest Maris Peebo.

Tartu laulupeo piletid on tänasest saadaval Piletilevis. 6. jaanuarini 2019 kehtib piletitele jõulu-eri soodushind.

Lisainfo:
Kristjan Gold
Tartu laulupeo pressiesindaja
Tel. 529 7462
E-post: kristjan@atiim.ee

EAS toetab taas rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab kokku 385 000 euroga kolme kultuuri- ja kolme spordisündmust, mis toovad Eestisse rahvusvahelist publikut ja kasvatavad välisturistide ööbimisi. Kuue toetuse saanud sündmuse kaudu prognoositakse Eestisse ligi 16 000 väliskülastaja toomist. „Võttes arvesse tänu sündmusele toimuva reisi keskmist pikkust ja keskmist kulutust reisi kohta, on toetatud ettevõtmiste majanduslik mõju Eestile ligikaudu 4,7 miljonit eurot. Eestit kui turismimaad tutvustatakse välismeedia kajastustega kaudu hinnanguliselt ligi 52 miljonile inimesele,“ sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmer.

EASile esitati 11 kultuuri- ja 12 spordisündmuse projekti. Toetust Eesti kui turismisihtkoha tutvustamiseks ja välisturunduseks anti Audru ringrajal toimuvale Põhjamaade meistrivõistluste etapile Estonian Grand Prix 2018, tänavu Tallinnas toimuvale juunioride EMile sulgpallis ning murdmaasuusatamise 2019. aasta MK-etapile. 2018. aasta kultuurisündmustest sai toetust Pärnu Weekendi festival, 2019. aasta sündmustest Tartu laulupidu ning nüüdismuusika festival World New Music Days Tallinnas.

Vürmer avaldas heameelt, et toetatavad üritused pakuvad Eesti tutvustamiseks suure publikuhuviga turunduskanaleid. „Weekend festival kasutab toetust turunduskampaaniaks lähiriikides ning lisaks tutvustab Eestit ka maailmakuulsate artistide sotsiaalmeedia kanalites, mille kaudu tutvustatakse meie turismivõimalusi sihtgruppidele, kes seni ehk ei ole veel Eestit enda reisisihina teadvustanud,“ sõnas ta. Vürmer tõi põneva projektina välja ka esimest korda Eestis toimuva kaasaegse klassikalise muusika festivali World New Music Days, kus Eesti heliloojate uudisloomingu kõrval esitatakse viimase kümne aasta tipptasemel heliloomingut üle kogu maailma koorilaulust ja sümfooniatest kuni kammerkontsertide ja heliinstallatsioonideni. „UNESCO pärandi vääriliseks tunnistatud laulupeotraditsioon äratab välismaal suurt huvi ning Tartu laulupidu turundab end koos paar nädalat hiljem toimuva üldlaulupeoga,“ lisas Vürmer.

Spordiprojektidest on üllataja siseruumides toimuv juunioride sulgpalli EM, kus korraldajad pakuvad nutikaid turunduslahendusi noortele, kelles kui tuleviku tarbijates tekitatakse positiivne seos Eestiga.

Toetuse summa ühe sündmuse kohta saab olla 20 000 kuni 65 000 eurot, millele toetuse saaja peab lisama omafinantseeringu vähemalt 30% ulatuses. Toetatakse sündmuse turundamist välisriikides ja läbiviimist Eestis. Kultuuri- ja spordisündmuste toetuse kogueelarve on 3,2 miljonit eurot, seda rakendatakse aastatel 2014–2020 ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

EAS on rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi toetanud alates 2016. aastast. Eestit kui turismimaad on sündmuste kajastused välismeedias tutvustanud 176 miljonile inimese üle maailma, seni toetatud sündmustest on Eestis kohal käinud ligi 60 000 väliskülastajat ja nende loodud majanduslik mõju kogu turismisektorile on hinnanguliselt 17 miljonit eurot. „Maailmas on edukad need sündmused, mis pakuvad terviklikku külastuselamust ja annavad professionaalseid soovitusi lisaks sündmusele külastada ka restorane ja atraktsioone. Kõik toetatud sündmused on heaks näiteks sihtkoha ja sündmuse koostööst,“ iseloomustas Vürmer.

Uus taotlusvoor avatakse 2018. aasta sügisel ja selle kohta leiab täiendavat infot www.eas.ee/rsk.

Lisainfo:

Mariann Sudakov
EASi pressiesindaja
521 6821
press@eas.ee
www.eas.ee

Repertuaariseminar avas registreerimise Tartu laulupeo peakontserdile

Tiigi seltsimaja
PRESSITEADE
19.03.2018

Repertuaariseminar avas registreerimise Tartu laulupeo peakontserdile

16. märts tõi seminarile üle 100 koori- ja orkestridirigendi ning muusikaõpetaja, kes saavad alates eelmisest reedest kuni 16. maini registreerida oma kollektiive Tartu 2019. aasta laulupeo peakontserdile. Seminari käigus tutvustati ka teisi poole tuhande päeva pärast kätte jõudva laulupeo 150. sünnipäeva tähistamisega seotud kontserte ja üritusi Tartus.

Tartu 2019. aasta laulupeo põhiprogrammi kuuluvad kontserdid ja ettevõtmised on koondatud 20.–22. juunile 2019 ning kantud nii Eestile kui Tartule olulise daatumi – laulupeo 150. sünnipäeva – kättejõudmise läbimõtestamisest ja tähistamisest.

Tartu laulupeo peakontsert toimub Tartu lauluväljakul laupäeval, 22. juunil 2019 kell 18.00. Aadressil tiigiseltsimaja.tartu.ee/tartu-laulupidu-2019 saab laulukoore ja puhkpilliorkestreid kontserdile osalema registreerida kuni 16. maini 2018.

Tartu 2019. aasta laulupeo muusikaline juht ja peadirigent Triin Koch tutvustas 16. märtsi repertuaariseminaril laulupeo peakontserdi repertuaari, selle koostamise põhimõtteid ja koostajaid, korraldus- ja kunstilist meeskonda ning laulupeo 150. sünnipäevast tõukuva peo lähteidee kavandit.

Et juunis 2019 Tartu erinevais paigus toimuv laulupeo sünnipäeva tähistamine oleks paljudele meeldejääv, asus juba eelmisel aastal tööle Tartu laulupeo korraldus- ja kunstiline toimkond, kuhu kuuluvad muusikalise juhi Triin Kochi kõrval veel peo lähteidee üks autoritest Maarja Ülper, kultuurikorraldaja ja ooperilaulja Reigo Tamm, ajaloolane ja koorilaulja Ken Ird ja Tiigi seltsimaja juht Maris Peebo.

Tartu 2019. aasta laulupeo repertuaarikomisjoni kuuluvad lisaks eelnimetatutele dirigendid ja muusikapedagoogid Vilve Maide, Küllike Joosing, Annelii Traks, Airi Liiva, Alo Ritsing, Riivo Jõgi, Kuno Kerge ja Riho Leppoja.

Tartu laulupidu ja teisi olulise sünnipäevaga kaasnevaid üritusi korraldab Tartus linnavalitsuse allasutus Tiigi seltsimaja.

Lisainfo:

Maris Peebo
506 8770
Maris.Peebo@raad.tartu.ee
tartulaulupidu.ee

Tartu laulupeo repertuaariseminar koori- ja orkestridirigentidele toimub 16. märtsil Elektriteatris

Head Tartu ja Tartumaa koori- ja orkestridirigendid!

 

Üsna pea on käes aeg laulud selgeks õppida, rahvariided tolmust puhtaks kloppida ja suund Tartu poole võtta – saab ju vähem kui pooletuhande päeva pärast laulupidu 150. aastaseks. Selleks suureks sündmuseks oleme korraga nii rõõmsalt kui tõsiselt ettevalmistusi tegemas.

Et 20.–22. juuni 2019 Tartus toimuv sünnipäevapidu oleks meile kõigile eriliselt kallis ja meeldejääv, palume teid reedel, 16. märtsil 2018 kell 17–19 Tartu laulupeo repertuaariseminarile.
Seminar toimub Jakobi 1, Tartu (kunagi ülikooli kirik/praegu Elektriteater).

Kohtumise peamiseks eesmärgiks on käia läbi laulupeo peakontserdi kava, kuid kindlasti pühendame aega ka teiste laulupeo raames toimuvate ürituste ja Tartu laulupeo lähteidee tutvustamisele.
Loomulikult on meil varuks väike üllatus nagu sünnipäevadel kombeks.

Arvo Pärt soovis meile kõigile, et inglid me tegemisi valvaks. Miks ta seda ütles, saate teada just sel samal märtsikuu kogunemisel.
Oma tulekust või mittetulekust palume hiljemalt 1. märtsil teada anda SIIN.
Aitäh.

Kohtumiseni repertuaariseminaril 16. märtsil kell 17!
Heade soovidega
Tartu 2019. aasta laulupeo korraldustoimkond – Triin Koch, Maarja Ülper, Reigo Tamm, Ken Ird, Maris Peebo
Riho Leppoja, Tiigi seltsimaja koorimuusika peaspetsialist

Koorilauljad aitavad laulupeokirikut taastada

Pressiteade 01.11.2017

11. novembril toob Lõuna-Eesti koorimuusika maraton Tartus kokku 45 laulukoori

Koorimuusika maraton

Ühel ja samal päeval esinevad nais-, mees- ja segakoorid kolmes Tartu kirikus. Viimase kontserdi järel minnakse koos taastamist ootava laulupeokiriku, Tartu Maarja kiriku juurde, mille fassaad kaunist koorimuusikat täis päeva lõpetuseks rüütatakse omamoodi ajaloovideosse.

11. novembri esinevad Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni raames naiskoorid kell 12 Tartu Jaani kirikus, meeskoorid kell 16 Tartu Peetri kirikus ja segakoorid kell 19 Tartu Pauluse kirikus.

Armastatud koorijuhtide Vaike Uibopuu ja Alo Ritsingu poolt algatatud Tartu ja Tartumaa kooride laulupäevade koorimuusika maratoniks ühendamine soovib kogu Eesti üldsuse tähelepanu suunata sellele, et Tartu Maarja kirik, kus toimus esimese üldlaulupeo peaproov, saaks taastatud 2019. aastaks, mil toimuvad järgmine Tartu laulupidu ja üldlaulupidu. Maratonlaulupäeva piletitulu annetatakse kiriku taastamiseks.

Koorimuusika maratoni kolmanda kontserdi järel leiab kell 22 aset ühine ärakäimine. Läbi Vanemuise pargi viib laternarongkäik koorilauljad ja publiku Pepleri tänavale veel ühe kiriku juurde – endise võimlana taastamist ootava laulupeokiriku, Tartu Maarja kiriku juurde, kust kõik kord alguse sai.
Esimese üldlaulupeo peaproovi toimumiskoha fassaad riietatakse 11. novembri õhtul omamoodi ajaloovideosse – kaasatakse-kujundatakse taastamist ootavat laulupeokirikut ennast. Lummutuslikult tekib hoone esiküljele tükikesi laulupidude ja koorilaulutraditsiooni ajaloost, mis lähemalt või kaugemalt seotud Tartu Maarja kirikuga. Lumma lisamiseks kõlavad kiriku juures mõned meile olulised koorilaulud.

Kontsertide juht on vabakutseline näitleja ja helilooja Veiko Tubin.

Viimasel kontserdil Pauluse kirikus kõnelevad piiskop Joel Luhamets ja Eesti Rahva Muuseumi direktor, ajaloolane Tõnis Lukas.
Hääled, mõtted ja mälestused tekitab laulupeokiriku fassaadile video- ja valguskunstnik Alyona Movko koostöös Valgusfestival MTÜ-ga.
Kaasa löövad koorilauljad, Tartu Maarja kiriku õpetaja Joona Toivanen ning Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees, linnapea Urmas Klaas.

Koorikontsertide kunstilised juhid on dirigendid Vilve Maide, Alo Ritsing ja Küllike Joosing.

Laternaid rongkäiku ning kiriku juurde aitavad valmistada Tartu Luterliku Peetri Kooli ja Naerumaa lasteaia lapsed. Kõik on teretulnud neid juurde meisterdama ning 11. novembri õhtul kell 22 Tartu Maarja kiriku juurde tooma. Huvilisi lubatakse lummutuse järgselt kirikusse.

Kontsertide piletid, toetajapilet ja maratonlaulupäeva pass on müügil Piletimaailmas.

Lisainfo:

Maris Peebo
506 8770
Maris.Peebo@raad.tartu.ee

Riho Leppoja
513 8681
Riho.Leppoja@raad.tartu.ee

koorimuusikamaraton.ee
https://youtu.be/wb8dqqa10I8

Avati annetustelefonid Tartu maarja kiriku taastamise toetuseks

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus
PRESSITEADE
03.08.2017

Avati annetustelefonid Tartu maarja kiriku taastamise toetuseks

Igaüks saab olla kirikuehitaja

Alates 02.08.2017 on nii Telia, Elisa kui Tele2 võrgus avatud annetustelefonid Eesti laulupeo hälli – Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks.

Annetustelefonide numbrid on aastaarvud, mis on tähtsad verstapostid Maarja kirikuhoone ajaloos. 11. jaanuaril 1842. aastal pühitseti vastvalminud Maarja kirik ning sellest sai tugev usu- ja vaimuelu keskus täpipealt 99,5 aastaks. Kirikus peeti muuhulgas 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproov ning pasunamängu saatel kuulutati laulupidu sealt ka avatuks. 12. juulil 1941 hävis Maarja kirik II maailmasõja sündmustes, põledes kuni müürideni varemeteks. 2019. aastal tähistab Eesti laulupidu oma 150. juubeliaastat ning ühes sellega loodame taaspühitseda ka taastatud Tartu Maarja kiriku.

Tartu Maarja kiriku taastamise annetustelefonid on järgnevad:
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot.

Tartu linna päeval, 29.06.2017 toimunud pidulik sündmus märkis Tartu Maarja kiriku taastamise algust. Esinesid Maarja koguduse kammerkoor Soli Deo Gloria ja Väägvere Pasunakoor. Sõna said koguduse õpetaja Joona Toivanen, Tartu praostkonna praost Ants Tooming, Tartu linnapea ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees Urmas Klaas ning Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige Margus Arak. Kõned olid inspireerivad ja toetavad, edastades kuulajatele sõnumi, et üheskoos saame püstitatud eesmärkidega hakkama ja Maarja kirik saab taastatud 2019. aasta laulupeoks.

Kirik kui kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857–1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik Eesti „esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte „Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist mängis pasunakoor ka laulupeo avamängu.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel ei antud okupatsioonivõimude poolt kogudusele luba oma kodukirikut taastada. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajanduse Akadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Kogudus sai kirikuhoone tagasi 2008. aastal, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne seda, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus eesmärgiga taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda ruume ka konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Ajalooväljapaneku ja näitustega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse juhataja
Tel 5665 0956
E-post silvia.leiaru@eelk.ee

Joona Toivanen
EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja
Tel 5626 0313
E-post jmtoivanen@gmail.com

Tartu 2019. aasta laulupeo lähteidee ja muusikaline juht on selgunud

Tartu Linnavalitsus
PRESSITEADE
10.07.2017

Tartu 2019. aasta laulupeo lähteidee ja muusikaline juht on selgunud

Tartu 2019. aasta laulupeo kunstilise lähteidee ja muusikalise juhi avaliku konkursi võidutööks valiti Triin Kochi, Maarja Ülperi ja Triinu Araku ideekavand.
Järgmise Tartu laulupeo muusikaline juht on dirigent Triin Koch.

Võidutöö välja valinud 13-liikmeline ekspertkomisjon tunnustas ideekavandi haaret ja mõtestatust. Plussina toodi välja esimese üldlaulupeo Tartus toimumise fakti läbitunnetamist autorite poolt ning ambitsiooni korraldada Tartus lisaks laulupeo lõppkontserdile ka mitmeid teisi laulupeo 150. sünnipäeva tähistavaid üritusi. Töö tugevustena nimetati veel kaugemale vaatamist ning kaasamõtlemist koorimuusika valdkonna kestmise osas.

Järgmise Tartu laulupeo muusikaline juht Triin Koch on Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori, Tartu Ülikooli Kammerkoori ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori Tallinna vilistlaskoori peadirigent. Koch on olnud aastaid kaastegev nii üldlaulupidude, noorte laulupidude kui ka Tartu laulupidude kunstilistes meeskondades, seda nii liigijuhi kui liigidirigendina.

Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori pikaaegsed aktiivsed lauljad Maarja Ülper ja Triinu Arak on olnud mitmete viimastel aastatel enam kõlapinda tekitanud Tartu koorimuusikaalaste ettevõtmiste algatajateks ning elluviijateks.

II koha preemia pälvis Lauri Breede ja Astrid Halliku poolt esitatud ideekavand. III preemia antakse konkursitööle, mille autoriks oli Lylian Kaiv.

Võidutöö valinud komisjoni kuulusid Eesti Kooriühingu esimees dirigent Raul Talmar, dirigendid ja muusikapedagoogid Küllike Joosing, Margus Kasemaa, Kadri Leppoja, Vilve Maide ja Eve Paap, dirigent Kuno Kerge, Klassikaraadio tegevtoimetaja Marge-Ly Rookäär, ooperisolist ja kultuurikorraldaja Reigo Tamm, helilooja ja muusikaloolane Alo Põldmäe, kauaaegne Tartu ülikoori kammerkoori laulja ja valdkonnas aktiivselt tegev Ken Ird ning rahvatantsuansambel Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma. Võidutööd välja selgitavat arutelu juhtis komisjoni esimees, dirigent ja helilooja Alo Ritsing.

Avalikule konkursile laekus kaheksa kavandit. Tartu Linnavalitsus tänab ja tunnustab kõiki konkursil osalejaid.

Tartu 2019. aasta laulupeo muusikalise juhi ülesandeks on luua kunstiline meeskond, et tagada peo kõrgetasemeline läbiviimine ning laulupeo 150. sünnipäeva tähistamine laulupidude sünnilinnas Tartus moel, mis liidab osalejaid ja pealtvaatajaid. Kunstilise toimkonna ühisloominguna valmiva laulupeo repertuaari kava ning peoga seotud ürituste esialgse programmi esitamise tähtaeg Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale on 1. jaanuar 2018.

Tartu laulupidu korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutus Tiigi seltsimaja koostöös peo muusikalise juhi ja tema loodud kunstilise toimkonnaga. Laulupeo kontseptsioon ja peoga seotud üritused viiakse ellu ühise meeskonnana.

Tartu laulupeo kontsert toimub 22. juunil 2019 Tartu lauluväljakul. Laulupeo kontserdil osalevad kõik kooriliigid, puhkpilliorkestrid ning valikuliselt Tartu linna ja maakonna rahvatantsurühmad.

2019. aasta tähistab 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal Tartus. Ka kaks nädalat hiljem toimuva XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli süüdatakse 22. juunil 2019 laulupidude sünnilinnas.

 

Lisainfo:

Maris Peebo
Tiigi seltsimaja direktor
e-post Maris.Peebo@tartu.raad.ee
tel 506 8770

Riho Leppoja
Tiigi seltsimaja koorimuusika peaspetsialist
e-post Riho.Leppoja@raad.tartu.ee
tel 513 8681

Open